Solaris on kräpp
26. oktoober 2009 by Ivari
Käisin kaesin täna ära superriigi superpealinna superkaubamaja Solarise. Solaris võrduks justkui Viru keskuse odav plagiaat (mitte et Viru keskus ei oleks odav eksole). Ma ei olekski sinna sattunud, kuid reklaam suuuurest Apollo raamatupoest ei suutnud mind sest majast eemale hoida. Sõitsingi siis linna, et käia ära Solarises. Sisenedes üsna kitsast (Estionia poolsest) sissepääsust lööb esmalt laksakaga näkku maja värvigamma. Rõve kollane! Edasi on kõik justkui Viru - poed ja kohvikud, keldris paiknev toiduosakond, ebamugavalt paigutatud eskalaatorid, üle kõige möirgav TAUSTAmuusika... Ja kui palju plastmassist taimi!
Toiduosakond on tulvil saksamaist piima- ja lihakraami, millel puudub eestikeelne tooteinfo. Kauplus ise - täiesti tavaline. Ka ripplaest alla rippuv hiiglaslik kristalllühter ei parandanud nagu tuju. Saialett tavaline Fazeri oma, mis igas selveris olemas. Ei tekkinud tunnet, et tahaksin midagi osta. Kuna ma ei ole Saksamaise kraami austaja (üleüldse mulle ei meeldi sakslased ja saksa keel on nõmedalt raske ja koledakõlaline), siis nende "nišš" mind ei meelita, pigem peletab.
Raamatukauplus, mille pärast sinna läksin, paikneb teisel korrusel. Pood on küll hiiglasliku pinnaga, kuid valik on sama, mis Viru tänava armsas Apollos. Kui Viru tn poes on raamatud riiulites, siis Solarises on kõik laudadel segamini (mõni riiul oli ka ikka). Sellest tulenevalt ei ole võimalik saada mingit ülevaadet - kõike on pandud kõikjale. Kaupluse kujunduses on erinevate osakondade eraldamiseks kasutatud allatoodud lagesid (erksates tumedates värvides). Seal all seistes on tunne, justkui hakkaks lagi pähe kukkuma, tahaks kükitada või midagi muud sellist. Solarises peaks üleüldse selle laeteemaga ettevaatlik olema.
Kokkuvõtvalt. Solaris on kräpp - 100%! Kui siiamaani öeldi, et kestab postmodernism, siis see on juba hoopis hullem tase. Kahjuks ma ei oska sellele kompotile nime anda. Hakkan seda maja kasutama juhul, kui peaksin seal juures pikalt bussi ootama või vaja vihmavarju minna. Sisetunne aga ütleb, et see maja kestab ehk samakaua, kui Sakala samal kohal. Siis on inimestel võibolla julgust välja öelda millise junnkärakaga on maha saadud. Kui Sakalast oli mul kahju (tõsiselt kahju!), siis Solarise lammutamisel oleksin kindel abikäsi.
:)
Toiduosakond on tulvil saksamaist piima- ja lihakraami, millel puudub eestikeelne tooteinfo. Kauplus ise - täiesti tavaline. Ka ripplaest alla rippuv hiiglaslik kristalllühter ei parandanud nagu tuju. Saialett tavaline Fazeri oma, mis igas selveris olemas. Ei tekkinud tunnet, et tahaksin midagi osta. Kuna ma ei ole Saksamaise kraami austaja (üleüldse mulle ei meeldi sakslased ja saksa keel on nõmedalt raske ja koledakõlaline), siis nende "nišš" mind ei meelita, pigem peletab.
Raamatukauplus, mille pärast sinna läksin, paikneb teisel korrusel. Pood on küll hiiglasliku pinnaga, kuid valik on sama, mis Viru tänava armsas Apollos. Kui Viru tn poes on raamatud riiulites, siis Solarises on kõik laudadel segamini (mõni riiul oli ka ikka). Sellest tulenevalt ei ole võimalik saada mingit ülevaadet - kõike on pandud kõikjale. Kaupluse kujunduses on erinevate osakondade eraldamiseks kasutatud allatoodud lagesid (erksates tumedates värvides). Seal all seistes on tunne, justkui hakkaks lagi pähe kukkuma, tahaks kükitada või midagi muud sellist. Solarises peaks üleüldse selle laeteemaga ettevaatlik olema.
Kokkuvõtvalt. Solaris on kräpp - 100%! Kui siiamaani öeldi, et kestab postmodernism, siis see on juba hoopis hullem tase. Kahjuks ma ei oska sellele kompotile nime anda. Hakkan seda maja kasutama juhul, kui peaksin seal juures pikalt bussi ootama või vaja vihmavarju minna. Sisetunne aga ütleb, et see maja kestab ehk samakaua, kui Sakala samal kohal. Siis on inimestel võibolla julgust välja öelda millise junnkärakaga on maha saadud. Kui Sakalast oli mul kahju (tõsiselt kahju!), siis Solarise lammutamisel oleksin kindel abikäsi.
:)