Sama, mis eelmisel postitusel
27. september 2008 by Ivari
Olen ringiga samas punktis, kus nädal tagasi. Samas paigas, sama arvuti taga, sama situatsioon. Vaid tervis on juba parem. Ja homme hommikul sõidan Tallinna hoopis ringiga - Pärnu ja Sindi kaudu. Olen haigena rännanud nende kahe nädala jooksul rohkem kui enne seda tervena. Tallinn - Kodu - Tallinn - Luua - Tartu - Tallinn - Kodu - Sindi - Tallinn. See peaks olema mu lõplik marsruut siis homme õhtuks. Ohh, kui vaid tervis vastu peaks ja mind kõigest puhtalt välja veaks. Riim. Siis oleksin ehk tibake kusagile lähemal. Õnnelikum? Mis see õnn üldse on? Ei, lihtsalt tahan endale sünnipäevakinki ja kui eriti tubli olen, siis saan lisaks veel veebruarikuuks ühe suure asjaga ühele poole. Olen praegugi endaga rahul, vaid tervis on nigel ja seda ma ei oska ka kuidagi enam paremaks võluda. Võlujõud ei aita enam, eks tuleb ära kannatada.
Käisin täna esimest korda väljas üle pika aja. Ma ei mõtle mingit koosolemiskohta vaid õues noh. Käisin kodulähedal metsas ja tõin paraja koguse võiseeni. Kupatasin ära ja nüüd panen nad sügavkülma. Siis saab millaski seenekastet teha. Kuna viimased nädalad on olnud kuivad, siis seeni enam eriti juurde tulemas ei paista. Enamik olid vanad, võiseentest. Ja kuuseriisikad puha kõik. Ja korjamata! Keset inimasustust! Korjasin pihlakaid, neid on hea talvel niisama süüa või tee sisse toppida. Midagi ikka annavad. Kuid raudrohi jäigi korjamata, mida ma nii ette kavatsesin sel aastal. Neid küll veel praegu õitseb mõnel pool, aga ma ei usu neil hilistel erilist ravivõimet olevat. Las olla niisama.
Pildistamisisu endiselt ei ole. Kuigi objekte on küll, mis vajaksid jäädvustamist. Oma mälule tagavaraks või siis teistele. Täna oli ETV pealt huvitav saade. Kopeerin siia teksti:
Teadlased: Kärt Summatavet.Kunstidoktor Kärt Summatavet on suutnud ühendada teadus- ja kunstiloomingu. Tema teadustööle eelnes kunstnikuna tegutsemine ja seepärast oskas ta ka esitada küsimusi, mille peale vaid teoreetikud ei tuleks. Mõlemaid tegevusi ühendab aga vaimne looming. Kui kunstis põhineb loometegevus enamasti rohkem looja tundeelul, siis teaduses tagab edu kannatlik ja põhjalik uurimine. Kärt Summatavet mäletab endas uurija vaimu juba varasest lapsepõlvest. Ta on inimene, kel meeldib vaadata asjade taha. Teadustöö tulemusel on muutunud ka tema ehtelooming sügavamaks ja väljendusrikkamaks. Kärdi meelest on teadlane uudishimulik, lahendusi otsiv ja iga hetk elus osalev inimene. Autor Tiina Rebane.
Kuigi sattusin teleka ette täiesti kusagilt poolepealt, oli see saade väga huvitav. Ja ma taipasin, et olen ise ka inimene, kes ennekõike tahab näha asjade taha. See on olnud minu aja arvamise algusest saati niimoodi, sest üsna kohe alguses mul oli võimalus näha väga tähtsate asjade taha. Kuigi ma pole seda nähtut veel siiani suutnud endale selgeks teha, oli see kindlaks märgiks, et maailm ei koosne vaid fassaadidest. Fassaadi taga on enamjaolt rohkem, kui selle ees.
Huvitav mis saab aasta pärast? Kas ma elan samas kohas? Olen ma kusagil mujal? Kas poliitika on ikka sama nõme? Kas raha on ikka nii odav? Kas ilmad on ilusamad? Kas kodumaine arhitektuur muutub veelgi kaunimaks? Kas mu arvutis olev muusika on endiselt minu jaoks väga hea? Seda kõike näeb alles aasta pärast. Praegu aga - Sindi kaudu külla õuduselukale nimega Tallinn.
PS. Miks mulle tundub, et entroopia võtab maailmas tohutul kiirusel maad? Ütleksin isegi, et entroopia asemel on tegu kaosega. Ja iga katse seda kaost natukenegi korrastada, muudab kaose veelgi suuremaks. Huvitav tekst.