Auld Lang Syne

Just just hetk tagasi kuulsin ma seda lugu tänaval mängitavat. Mägiti plokkflöödil. Pistsin küll pea kanast välja, kuid ei näinud kedagi. Muusika kandus kusagilt eemalt kaugemalt ilmselt, sest oli suht vaikne. Kohe meenus mulle gümnaasiumiaegne briti kultuuriloo tund. Klass, õpetaja, klassikaaslased, roheliseruuduline tapeet seinal ja õpeataja laua pikipraguline polüesterlakk, vaade aknast raamatukogu katusele ja kiri riiuliotsal: "Tuleohutuse eest vastutab Õ. Mägi."

Pealkiri tähendab tõlkes umbes "möödunud ajad". Lugu algab sõnadega: Kas vanad tuttavad peaks unustama, ja neid enam iialgi meenutama? Kas vanad tuttavad ja möödunud ajad peaks unustama?" Auld Lang Syne on vana Šoti traditsionaal ja seda mängitakse/lauldakse alati uusaastaööl kell kaksteist. Minumeelest täitsa armas traditsioon.





Sandra

Seda toredat videot (lugu on muidugi ka hea) vaadates võib märgata, et peaosalised on kõige paremas tujus just vihma imiteerimise ajal. Olen mõelnud, et miks näiteks lapsi tõmbavad nii meeletult purskkaevud. Tegelikult tõmbab see igat täiskasvanut samamoodi, ma arvan. Seda lihtsalt ei juleta välja näidata. Peab ju olema vaoshoitud ja asjalik.

Point peitub põhielementides: samamoodi tõmbab inimesi ka tuli, suur sinine taevas (kui vaid vaevutaks pea kohal toimuvat vaadata) ja hiiglasuured kivid. Need kõik mõjuvad meile ligitõmbavalt ja mingis mõttes hüpnotiseerivalt. Vaatad tulle, siis silm käitub, kui vaataksid kusagile kaugusesse või sügavikku.

Lepad


Lepp on ka selline puu, mida kõik mingiks rämpsuks peavad. Eriti halli leppa! Enamasti öeldakse nende kohta ikka, et "ah mingi võsa!" Aga lepp võib olla ka väga ilus. Kui vaadata seda lepasalu, millele veel lund peale puistatud. Täitsa kift mu meelest. Ja üdini isetekkeline, pole olnud tarvis ei maastikuarhitekti ega kalleid istikuid.
Mu aknalaual on tihe punt jugapuuoksi. Ei raatsinud neid ära visata - vandaalid olid üht põõsast retsinud! Vastikud tegelased alles! Tegin siis klaasist soolapurgi tühjaks ja panin nad sinna sisse. Nagu midagi mürrilaadset moodustus mu aknale. Nüüd ma mõtlen, et kas nad oleks ka võimelised juuri alla võtma. Või mis teha, kas lõigata neid nii, et jääks ainult eelmise aasta puit alles või mitte. Sest loogiliselt võttes peaks ju kõige juurdumisaltim olema viimase aasta osa? Igatahes on see tuust päris kaunis.

Aga teisest ilust kah! Nimelt, ma ei tea, kas inimesed on tähele pannud üleüldise allergeenidepaanika taustal, et haabadel on superkena tüvi ja võrad? On keegi üldse seda vaadanud? Märganud? Lõikusin täna maha hulga hõbehaava juurevõsust kasvavaid taimi. Muidugi oleksin tahtnud neid kuhugile istutada või nii. Aga no kus sa paned, kui pole kohta kuhu panna!? Tean Tallinnas praegu vaid ühte kohta (neid on kindlasti veel, sest ta pole meie looduslik puu ja kunagi teda on istutatud), kus kasvab hõbehaaba. Ja nad on ses kohas fantastilised: Kõrged, suured, tümakad ja sihvakad ühekorraga. nad paiknevad kohas, kust möödub iga päev tuhandeid autosid ja busse ja keegi neid ei märka, sest paar muud puud on ees...

Loomulikult on haab üleüldiselt paha: ta ajab prahti (sügisel peab jälle nõmedalt riisuma eksole!), kindlasti on ta seest mäda ja tuleb maha võtta, ta põhjustab jubedaid allergiaid (mis tegelt tekivad su enda pesupulbrist ja fairyst) ja muud sellised vastikud asjaolud. Nii et seda taime pole mõtet pigem kasvatada.

Ilmunud on uus ja huvitav raamat: Mister Fred.
Avastasin ka hea raadio: Raadio Tallinn.

...

Suhtlesin täna ühe huvitava inimesega, kes ütles, et talle meeldiks olla õpetaja ja vist kavatsebki kunagi selleks hakata. ja nimetas üht kooli, mis ei asu Tallinnas. Jutud ammu räägitud, ka igasugu muudel teemadel, kui mulle äkki turgatas pähe mõte. Pärisin temalt, aimates juba ette, et kas ta on põline tallinlane. Vastus oli jah muidugi. Küsisin siis, et kuidas talle meeldiks olla tööl ja elada väljaspool Tallinna? Selle peale toimus teatav meelemuutus ja kodanik soovis siiski jääda Tallinna elama ja tööle. Väga põnev, siiamaani olen kohanud põliseid tallinlasi vaid selliseid, kes ei ole nõus Tallinnast lahkuma. Millest see tuleneb?

Objektid metsas



Leidsin metsast mingid asjad. Ei saanudki päris täpselt aru, on need meie kultuuri alustalad, viltused pensionisambad või hoopis mingid muud tundmatud objektid. Igal juhul on need kaasaegsed asjad, valuvorm on olnud suht euro (nagad pudeli allservas).

Kohvipuu



Tegin pilti oma kohvipuust. Ta on kolme aastane, ilus, tark ja tubli.
Ja ta hargneb jälle! Kas pole äge!?

Fix You

Adiós Ayer

Otsisin täna kaubandusvõrgust veinikorgitseri (kuna kolisin juba detsembris ja peale kolimist kadusid kõik mu köögitarvikud salapäraselt ning lootust neid leida enam ilmselt ei ole). Ja ma ei suutnud leida normaalset, klassikalist veinipudelipunnitõmbajat!!! Müügil oli seitse erinevat mudelit, aga mitte ükski neist tavaline. Muidugi olin herneks vihastamas end ja veeresin vuhisedes "majatarvetest" minema. Lõpuks leidsin toidupoest, rippus terve stenditäis, kõik ühesugused ja tavalised. See oli esimene tänane keemaminek.
Teine. Võtsin linna kaasa fotoka, kuna oli kindel kavatsus teatud kohti pildistada. Muidugi ei jäänud peale korgitserirallit enam aega, et minna mööda linna ringi tuiama. Kavatsesin siis enne bussi peale tulekut teha kaks pilti bussiterminalis. Ja mis ma avastasin?! Fotokas oli kaasas ilma mälukaardita! No ei või olla. Aga seal terminalis olen avastanud juba ammu kaks head kohta, mis vaja kindlasti üles pildistada. Selleks sobib muidugi hilisõhtu ideaalselt. Muide seal on väga head vaated, kui minna õhtul kusagil üheteistkümne paiku, siis ei tolkne inimesed ees.
Kolmas. Avastasin üsna hiljuti, et kohv jäi ostmata, mispärast ma õieti poodi ronisingi!
Neljas. Citrosept on tõusnud apteegis vahepeal 60 krooni võrra. Jee, ma ei ostnud.

Tänane päev on mind kohe erakorraliselt soosinud peaks mainima.

Köögitarvikutest on mul alles kartulikoorimisnuga, üks supi- ja teelusikas, kaks kahvlit. Nüüd tasapisi ostan uusi.