Jugapuust haavani

Mu aknalaual on tihe punt jugapuuoksi. Ei raatsinud neid ära visata - vandaalid olid üht põõsast retsinud! Vastikud tegelased alles! Tegin siis klaasist soolapurgi tühjaks ja panin nad sinna sisse. Nagu midagi mürrilaadset moodustus mu aknale. Nüüd ma mõtlen, et kas nad oleks ka võimelised juuri alla võtma. Või mis teha, kas lõigata neid nii, et jääks ainult eelmise aasta puit alles või mitte. Sest loogiliselt võttes peaks ju kõige juurdumisaltim olema viimase aasta osa? Igatahes on see tuust päris kaunis.

Aga teisest ilust kah! Nimelt, ma ei tea, kas inimesed on tähele pannud üleüldise allergeenidepaanika taustal, et haabadel on superkena tüvi ja võrad? On keegi üldse seda vaadanud? Märganud? Lõikusin täna maha hulga hõbehaava juurevõsust kasvavaid taimi. Muidugi oleksin tahtnud neid kuhugile istutada või nii. Aga no kus sa paned, kui pole kohta kuhu panna!? Tean Tallinnas praegu vaid ühte kohta (neid on kindlasti veel, sest ta pole meie looduslik puu ja kunagi teda on istutatud), kus kasvab hõbehaaba. Ja nad on ses kohas fantastilised: Kõrged, suured, tümakad ja sihvakad ühekorraga. nad paiknevad kohas, kust möödub iga päev tuhandeid autosid ja busse ja keegi neid ei märka, sest paar muud puud on ees...

Loomulikult on haab üleüldiselt paha: ta ajab prahti (sügisel peab jälle nõmedalt riisuma eksole!), kindlasti on ta seest mäda ja tuleb maha võtta, ta põhjustab jubedaid allergiaid (mis tegelt tekivad su enda pesupulbrist ja fairyst) ja muud sellised vastikud asjaolud. Nii et seda taime pole mõtet pigem kasvatada.

Ilmunud on uus ja huvitav raamat: Mister Fred.
Avastasin ka hea raadio: Raadio Tallinn.

0 kommentaari: