Täiesti vastuolulised päevad
26. jaanuar 2010 by Ivari
Eile toimus midagi erilist, terve päev oli üks õudusunenägu. Kogu maja vesi oli külmunud. Väga vahva on pliidil lund sulatada, et saaks seda wcsse kallata. Ja siis jälle sulatada, et saaks jälle wcsse kallata. Kui te vaid teaksite, kui must on tegelikult Tallinna lumi, te üldse ei püherdaks selle sees enam talvel! Hommikune veenorm oli kraanist nirisev viimane tilk veekeetjasse. Kuna hommikul pesta ei saanud, oli tööle minemine kuidagi karvane. Ma ei tea, kas see oli minu seisundist tingitud, kuid inimene, keda esimesena kohtasin, tore inimene (ta oli esimest päeva peale puhkust tööl), tundus mulle kuidagi loppis. Ja ta kurtis seljavalu. Ega ma rohkem teda siis ei tüüdanudki. Kuigi ta tavaliselt väga vahva on :)
Järgnes absurdne päev tööl. Enne lõunat oli üks töö vaja ära teha, mis kahjuks osutus jubeduseks kuubis. Ja pealelõunal oli vaja teine töö ära teha, mis osutus veel suuremaks jubeduseks kuubis. Õnneks ei olnud ma ainukene, kes niimoodi arvas ja minuga kaasa virisevad kolleegid tegid mu tuju isegi paremaks. Tegelikult me võtsime asja naljaga, aga no natuke piinlik siiski oli. Mööduv rahvas vaatas silmanurgast või läks kaarega mööda, vaikselt labakusse irvitades.
Töölt tulles oli kõik justkui korras. Kui välja arvata, et pidin kohe hakkama tegelema lume sulatamaisega, et saaks seda wcsse kallata, peale mida pidin tuppa tooma uue lume, et saaks seda sulatada ja hiljem wcsse kallata. Kõik hakkas aga peale pimeduse saabudes. Mu elamises on kaks lampi. Üks neist põles lihtsalt läbi. Elektripirne kulub siin linnajaos küll kõigil vist kilodega, muudkui aga pauguvad. Plaanisin kell 21.00 minna magama, et päev pidulikult lõpetada. Võtsin siis kaasa veepudeli, et suunduda hambaid pesema. Toast väljudes näen ehmatusega et koridori põrandal läigib vesi. Ei, see polnud sellest et vesi tagasi tuli. Hoopis üleüldine külmkapp oli andnud otsad. Mu pelmeenid olid plägad, panin need ruttu pannile, et neid päästa. Jäätis oli peaaegu juba vedel ja kalafileed ka poolenisti sulanud. Hakkasin siis koristama seda jääkülma lainetust, peale mida sõin ära oma vedela jäätise. Pelmeenid jäid tänaseks. Magama sain 23.00 alles. Hea seegi eksole. Öösel ärkasin jälle tilkumise peale. Nüüd juba minu enda pisikeses külmkapis purunes seesama kalafilee pakk ja tilkus alla peaaegu tühja mahlapaki peale. Esimene ehmatus oli muidugi suur, arvestades, et veejamad majas nagunii.
Lõuna ajal lõhkusin peitliga punasest klaasist küünlaümbrise ära. Täiesti kogemata. Õnneks see ei olnud mu isiklik :D
Täna hommikuks lõppes meie maja torusaaga - nüüd on garaažis 24/7 töötav elektriradikas ja soojapuhur ning vesi taas majas. Ööseks jääb vesi rõõmsalt kraanist igaks juhuks nirisema. Vahvad majad need eestlaste majad (remont õigeminei maja on ju sakste tehtud). Hommikul olin õnnelik ja vedelesin kuuma dušši all, pesin jälle korralikult hambaid ja lasin vetsus vett. Mida küll inimkond siis tegi, kui veevärki ei olnud? Kõik olid vist õnnetud.
Pargis toimus lahe üritus tööpäeva käigus. Valmistusime nädalavahetusel toimuvaks häppeningiks, kasutades selleks betoonivaluks mõeldud saalongeid ja lumepuhurit. See masin teeb lume nii õhuliseks, et eemaltvaadates oleks nagu aurupilv õhus. Pealelõunat oli ühel tähtsal isikul sünnipäev, saime torti ja pirukaid ja šampust ja riia palsami segu jõhvikajoogiga (mis maitses küll nagu rootsi rohi). Oli muudki nänni. Päris päeva lõpus sai jälle jätkuks torti ja šampust. Selline tore ja lõbus päev.
Tordid päästavadki tegelikult päevi. Ükspäev naabrinaisega selveris käies ma ostsin endale viimase kuupäevaga sefiiritordi. See maksis ainult 30 eeku. Vahel võib päeva päris säästlikult heaks saada.
Järgnes absurdne päev tööl. Enne lõunat oli üks töö vaja ära teha, mis kahjuks osutus jubeduseks kuubis. Ja pealelõunal oli vaja teine töö ära teha, mis osutus veel suuremaks jubeduseks kuubis. Õnneks ei olnud ma ainukene, kes niimoodi arvas ja minuga kaasa virisevad kolleegid tegid mu tuju isegi paremaks. Tegelikult me võtsime asja naljaga, aga no natuke piinlik siiski oli. Mööduv rahvas vaatas silmanurgast või läks kaarega mööda, vaikselt labakusse irvitades.
Töölt tulles oli kõik justkui korras. Kui välja arvata, et pidin kohe hakkama tegelema lume sulatamaisega, et saaks seda wcsse kallata, peale mida pidin tuppa tooma uue lume, et saaks seda sulatada ja hiljem wcsse kallata. Kõik hakkas aga peale pimeduse saabudes. Mu elamises on kaks lampi. Üks neist põles lihtsalt läbi. Elektripirne kulub siin linnajaos küll kõigil vist kilodega, muudkui aga pauguvad. Plaanisin kell 21.00 minna magama, et päev pidulikult lõpetada. Võtsin siis kaasa veepudeli, et suunduda hambaid pesema. Toast väljudes näen ehmatusega et koridori põrandal läigib vesi. Ei, see polnud sellest et vesi tagasi tuli. Hoopis üleüldine külmkapp oli andnud otsad. Mu pelmeenid olid plägad, panin need ruttu pannile, et neid päästa. Jäätis oli peaaegu juba vedel ja kalafileed ka poolenisti sulanud. Hakkasin siis koristama seda jääkülma lainetust, peale mida sõin ära oma vedela jäätise. Pelmeenid jäid tänaseks. Magama sain 23.00 alles. Hea seegi eksole. Öösel ärkasin jälle tilkumise peale. Nüüd juba minu enda pisikeses külmkapis purunes seesama kalafilee pakk ja tilkus alla peaaegu tühja mahlapaki peale. Esimene ehmatus oli muidugi suur, arvestades, et veejamad majas nagunii.
Lõuna ajal lõhkusin peitliga punasest klaasist küünlaümbrise ära. Täiesti kogemata. Õnneks see ei olnud mu isiklik :D
Täna hommikuks lõppes meie maja torusaaga - nüüd on garaažis 24/7 töötav elektriradikas ja soojapuhur ning vesi taas majas. Ööseks jääb vesi rõõmsalt kraanist igaks juhuks nirisema. Vahvad majad need eestlaste majad (remont õigeminei maja on ju sakste tehtud). Hommikul olin õnnelik ja vedelesin kuuma dušši all, pesin jälle korralikult hambaid ja lasin vetsus vett. Mida küll inimkond siis tegi, kui veevärki ei olnud? Kõik olid vist õnnetud.
Pargis toimus lahe üritus tööpäeva käigus. Valmistusime nädalavahetusel toimuvaks häppeningiks, kasutades selleks betoonivaluks mõeldud saalongeid ja lumepuhurit. See masin teeb lume nii õhuliseks, et eemaltvaadates oleks nagu aurupilv õhus. Pealelõunat oli ühel tähtsal isikul sünnipäev, saime torti ja pirukaid ja šampust ja riia palsami segu jõhvikajoogiga (mis maitses küll nagu rootsi rohi). Oli muudki nänni. Päris päeva lõpus sai jälle jätkuks torti ja šampust. Selline tore ja lõbus päev.
Tordid päästavadki tegelikult päevi. Ükspäev naabrinaisega selveris käies ma ostsin endale viimase kuupäevaga sefiiritordi. See maksis ainult 30 eeku. Vahel võib päeva päris säästlikult heaks saada.