Arboreetum

Pidin siia panema lingi lehele Head Eesti Asjad. Ma ei tee seda. Eks igaüks saab ise googeldades selle lehe leida. Mind köitis esmalt üllas eesmärk koondada kodumaiseid puhta toidu tootjaid. Aga eks igal õunal ole oma uss ja HEA uss peitub nimede Bioteek ja Bioneer taga. Siiski on kõige taga alati mingi kindel tsunft, kes tegelikult müüvad ka muu maailma ökostaffi. Ja seda isegi aktiivsemalt, kui kodumaist NORMAALSET kraami. Ma arvan, et puhtaks elamiseks ei pea sööma Prantsusmaal tehtud saiakest või kõrvenõgesepastat. Miks ei võiks keegi ometi ükskord teha näiteks tavalist puhast ja söödavat MAKARONI või muud sellist. Inimesed, tehke hakklihakastet ja kasvatage ise endale üks porgand ükskord ometi! Siis alles võib öelda: Head Eesti Asjad!

Sõnad mahe ja öko hakkavad vaikselt oksele ajama. See ei saa olla enam muud, kui ullik-keskklassile suunatud rahateenimisvõimalus. Öko on lihtsalt üks tarbimisühiskonna lisaharu.

Viibisin hiljuti ühes kodus, mis ei ole jäänud puutumata majanduslangusest. Lihtsalt tööd ei ole ja palka vähendati. Ometi oli seal toidulaud lookas. Muidugi oli see maapere. Laual olid liha, muna, kartulid, seened, salatid, kaalikas, porgand, marjad maasikatest jõhvikateni. See kõik oli täiesti tavaline, HARILIK ja ÕIGE. Keegi ei seletanud mingist ökost või mahedast. Nad lihtsalt ei osta poest kräppi - eestikeeles paska. Ja ma tulen tagasi Tallinna ja mida ma näen? Rahvas ajab taga ökot, halab et on raske ja midagi pole süüa. Presindendiprõua võitleb kommivabrikuga, telekas reklaamib danacoli ja inimestel soovitatakse süüa multivitamiine (kus sees on aspartaam ja toiduvärv). Haige ühiskond on meil, ma ütlen.

Millal saadakse aru, et mahe ei võrdu ainult nõgesesupp, õuesõpe ei tähenda ainult parmupilli mängimist püstkojas ja naturaalne rõivas võib olla ka muud, kui kartulikott!