Arboreetum

Loojangupäike
ja laululuiged.
Hommikupäike
ja hajevil käod.
Mõned on halvad
ja mõned on õiged.
Hetkeks puutuvad
pilgud ja peod.

Kevad veel kaugel,
on paiguti pime.
Mida Sa elad,
ei alati näe.
Mõtteis korrutad
ühtsama nime
ja selle kõla on
otsatult hää.

***

Näe valgust
inimestes,
usu, looda.
Kus kõnnid iganes,
häid palveid loe.

Loo maailm teiseks
oma vaikse looga,
samm olgu kerge Sul,
pilk olgu soe.

***

Me kasvame kokku kui kased
kord okstes ja latvades
ja mõõdavad vete taset
me juured siis kõrvu maa sees.

Ning talvel kui linnud on läinud
ja lehed saab endale tuul,
siis olen Sind läbi ma näinud,
siis oled Sa läbi mind näinud,
neis okstes on nõialuud.