Дидюля



Lisan siia veel ühe video. tegelikult videot ei tahakski panna, sest selle artisti lood ja videod erinevad nagu öö ja päev. Lood on aga tal täitsa head, kodus kaks plaatigi olemas.

Glõsõli



Nüüd leidsin ühe parima ja sisukaima video maailmas ka youtubest. Ühel hetkel seal paljastub hästi korraks kontrast. Olgu see siis maa ja linna kontrast või hoopis millegi muu oma. Tegelikult on kõik need erisused kinni meie endi pisikestes puust peanuppudes. Kahjuks on teatud nuppe teistest rohkem. Aga õnneks ses videos sellele niiväga ei rõhutagi. Peamine on siiski vaadata ja tähele panna, mis mõtted endil tekkisid selle loo käigus, sest reeglina avastad end ühel hetkel hoopis kusagilt mujalt. Sigur Ros on üliüli hea.

Ja vahel on mul tunne, et kas ma olen see viimane? Sest kui kujutan ette kunagist olemist, siis olen olnud sabas sörkija ja mitte hüpata julgeja. Kuid kindlalt olen ka ainuke, kes oskab näha veereva trummi ilu...

Graafikat



Kõigile kuluks täna ära killuke laudagraafikat.

Kurvad uudised



Mul on kahju seda öelda, kuid ka minu kodukohas
on elu võtnud üpris võika suuna.

Sirje



Huvitav igatahes! Link.
Materjalimaailma avaleht.

Heihei

On tõsiselt meeldiv, et käes on kevad. Täna käisin vallakeskuses arstil. Muidugi avaldusid maaelu võlud. Kuna mul oli aeg kell kolm, siis pidin minema kella ühese bussiga. Mõtlesin siis vahepealsel ajal käia juuksuris. Selgus aga tõsiasi, et kokku on valla territooriumil juuksureid ÜKS ja sellelgi olid käed-jalad tööd täis. Seega jäin oma endise parukaga. Aga hetke pärast kohtusin ühe inimesega ja mulle pakuti seejärel kirikumõisas teed ja jutuajamist. Siinkohal tervitused Sigridilt emale Soome! Aeg veedetud, läks ka arstil kiiresti ja meeldivalt. Arstilt lahkudes leidsin tee äärest siniste sinilillede hulgas ka hulgaliselt punaseid kasvamas. Siis meenus mulle, kuidas ma pisikesena seda sama teed pidi astudes elektrisoojendusetädile ülaseid korjasin. Ikka tänuks, et ta mu põskkoopaid ravis. Tagasiteel käisin veel surnuaialt läbi ning tulin 16.30 bussiga tagasi. Vahepealsel ajal oli meie majarahvas suutnud korraldada äkk-koristustalgud ja lendlev prügi oli maja ümbert kadunud. Trööstitust näitab veel vaid kummuli vajunud kuldnokapuur maja taga männi küljes.

Vaatlesin täna täiesti tavalist võsa, meiekandi põlde ja maastikku. Ühe tiigi juures mõtlesin, et teise Eesti otsa kolides ei leiaks ma sealt iial samasugust veepiiri, nagu see on siin. Ei oleks seal ka niisugust pajude vormirohkust ja sarnaseid metsasid. Küll oleks seal ehk töö ja inimesed, kes kuidagimoodi normaalsemad on, kui mu kodukoha omad. Võta nüüd kinni, millest see kõik sõltub. Veel selle nädala lõpus pean otsima üles ühe põõsa, mida nägin viimati umbes viis aastat tagasi. Mul on tarvis teda paljundada! Ei tea kas ta veel üldse eksisteerib? Või kas ma suudan teda enam leida? Mäletan ma ikka õigesti?

Kuna kodusel arvutil ei ole mälukaardilugejat ja fotoka kaabel on samuti linnas, siis mul pole võimalik siia see nädal ühtki pilti lisada.

Värvisin mune

Kasulik kõigile.

Evolutsioon



Kohtasin täna kolme evolutsiooniuudist:
  1. Ostsin megakiivisid. Ma ei tea, kas need on selliseks aretatud, väetatud, kiiritatud või muud säärast, aga huvi pärast ma neid poodi jätta ei saanud. Kiivi kõrval võrdluseks olev tikutopsiserv on tavamõõdus ehk 5cm.
  2. Bussiterminali sisenedes istus trepiastmel (umbes trepi keskkohas) üksik tuvi, kes minu lähenemist nähes kiiruga trepist alla vuras ja ukse juures ootama jäi. Kui uksed kahte lehte avanesid, vupsas äss tuvi kähku bussiterminali. Ta ise on ju nii pisike, et liikumisandur tema peale ei mõju! Huvitav, millal nad bussi sisenema õpivad? Või sealtsamast kaubamaja lihaletti???
  3. Nägin perekonda, kellel olid kuldsest plastmassist kelgud. Kui veneajal olid viisnurgad punased ja salvokad ka, siis teadagi, mis värvi need euroliidus on.