Arboreetum

On tõsiselt meeldiv, et käes on kevad. Täna käisin vallakeskuses arstil. Muidugi avaldusid maaelu võlud. Kuna mul oli aeg kell kolm, siis pidin minema kella ühese bussiga. Mõtlesin siis vahepealsel ajal käia juuksuris. Selgus aga tõsiasi, et kokku on valla territooriumil juuksureid ÜKS ja sellelgi olid käed-jalad tööd täis. Seega jäin oma endise parukaga. Aga hetke pärast kohtusin ühe inimesega ja mulle pakuti seejärel kirikumõisas teed ja jutuajamist. Siinkohal tervitused Sigridilt emale Soome! Aeg veedetud, läks ka arstil kiiresti ja meeldivalt. Arstilt lahkudes leidsin tee äärest siniste sinilillede hulgas ka hulgaliselt punaseid kasvamas. Siis meenus mulle, kuidas ma pisikesena seda sama teed pidi astudes elektrisoojendusetädile ülaseid korjasin. Ikka tänuks, et ta mu põskkoopaid ravis. Tagasiteel käisin veel surnuaialt läbi ning tulin 16.30 bussiga tagasi. Vahepealsel ajal oli meie majarahvas suutnud korraldada äkk-koristustalgud ja lendlev prügi oli maja ümbert kadunud. Trööstitust näitab veel vaid kummuli vajunud kuldnokapuur maja taga männi küljes.

Vaatlesin täna täiesti tavalist võsa, meiekandi põlde ja maastikku. Ühe tiigi juures mõtlesin, et teise Eesti otsa kolides ei leiaks ma sealt iial samasugust veepiiri, nagu see on siin. Ei oleks seal ka niisugust pajude vormirohkust ja sarnaseid metsasid. Küll oleks seal ehk töö ja inimesed, kes kuidagimoodi normaalsemad on, kui mu kodukoha omad. Võta nüüd kinni, millest see kõik sõltub. Veel selle nädala lõpus pean otsima üles ühe põõsa, mida nägin viimati umbes viis aastat tagasi. Mul on tarvis teda paljundada! Ei tea kas ta veel üldse eksisteerib? Või kas ma suudan teda enam leida? Mäletan ma ikka õigesti?

Kuna kodusel arvutil ei ole mälukaardilugejat ja fotoka kaabel on samuti linnas, siis mul pole võimalik siia see nädal ühtki pilti lisada.