Heihei

On tõsiselt meeldiv, et käes on kevad. Täna käisin vallakeskuses arstil. Muidugi avaldusid maaelu võlud. Kuna mul oli aeg kell kolm, siis pidin minema kella ühese bussiga. Mõtlesin siis vahepealsel ajal käia juuksuris. Selgus aga tõsiasi, et kokku on valla territooriumil juuksureid ÜKS ja sellelgi olid käed-jalad tööd täis. Seega jäin oma endise parukaga. Aga hetke pärast kohtusin ühe inimesega ja mulle pakuti seejärel kirikumõisas teed ja jutuajamist. Siinkohal tervitused Sigridilt emale Soome! Aeg veedetud, läks ka arstil kiiresti ja meeldivalt. Arstilt lahkudes leidsin tee äärest siniste sinilillede hulgas ka hulgaliselt punaseid kasvamas. Siis meenus mulle, kuidas ma pisikesena seda sama teed pidi astudes elektrisoojendusetädile ülaseid korjasin. Ikka tänuks, et ta mu põskkoopaid ravis. Tagasiteel käisin veel surnuaialt läbi ning tulin 16.30 bussiga tagasi. Vahepealsel ajal oli meie majarahvas suutnud korraldada äkk-koristustalgud ja lendlev prügi oli maja ümbert kadunud. Trööstitust näitab veel vaid kummuli vajunud kuldnokapuur maja taga männi küljes.

Vaatlesin täna täiesti tavalist võsa, meiekandi põlde ja maastikku. Ühe tiigi juures mõtlesin, et teise Eesti otsa kolides ei leiaks ma sealt iial samasugust veepiiri, nagu see on siin. Ei oleks seal ka niisugust pajude vormirohkust ja sarnaseid metsasid. Küll oleks seal ehk töö ja inimesed, kes kuidagimoodi normaalsemad on, kui mu kodukoha omad. Võta nüüd kinni, millest see kõik sõltub. Veel selle nädala lõpus pean otsima üles ühe põõsa, mida nägin viimati umbes viis aastat tagasi. Mul on tarvis teda paljundada! Ei tea kas ta veel üldse eksisteerib? Või kas ma suudan teda enam leida? Mäletan ma ikka õigesti?

Kuna kodusel arvutil ei ole mälukaardilugejat ja fotoka kaabel on samuti linnas, siis mul pole võimalik siia see nädal ühtki pilti lisada.

Värvisin mune

Kasulik kõigile.

Evolutsioon



Kohtasin täna kolme evolutsiooniuudist:
  1. Ostsin megakiivisid. Ma ei tea, kas need on selliseks aretatud, väetatud, kiiritatud või muud säärast, aga huvi pärast ma neid poodi jätta ei saanud. Kiivi kõrval võrdluseks olev tikutopsiserv on tavamõõdus ehk 5cm.
  2. Bussiterminali sisenedes istus trepiastmel (umbes trepi keskkohas) üksik tuvi, kes minu lähenemist nähes kiiruga trepist alla vuras ja ukse juures ootama jäi. Kui uksed kahte lehte avanesid, vupsas äss tuvi kähku bussiterminali. Ta ise on ju nii pisike, et liikumisandur tema peale ei mõju! Huvitav, millal nad bussi sisenema õpivad? Või sealtsamast kaubamaja lihaletti???
  3. Nägin perekonda, kellel olid kuldsest plastmassist kelgud. Kui veneajal olid viisnurgad punased ja salvokad ka, siis teadagi, mis värvi need euroliidus on.

Video

Lemmikloomapoepoistel ka üks väga huvitav video.

Andke mulle nuga



Puudus hea noa järele millega vahetevahel haavu siluda aina kasvab ja kasvab! Lausa karjudes! Täna kasutasin seks otstarbeks sekaatorite tera, mis kohe üldse ei taha sellisteks töödeks kõlvata. Mingitmoodi ajas asja ära, kuigi surnud kudet jäi liialt palju haava ümbrusesse - tegelikult oleks pidanud ikka värske lihani välja lõikama! Jutt siis puude haavadest.

Toon kaks inimparalleeli:
1. Kui puule tekitatud vigastuses leidub surnud kudet, siis tuleb see eemaldada kuni elusa koeni - kui inimesel külmuvad varbad, siis pole neid mõtet enam hoida.
2. Lõikehaavadele ei ole tänapäeva teaduse järgi mõtet möksida vahasid, õlivärve, veisesõnnikut, savi... - samamoodi ei kasuta keegi enam kollast haavapulbrit, mida vanasti igale marrastusele kuhjati.

Värske õhk, mitte ahistamine ja stressivabadus on kolm imerohtu.

Kui keegi leiab laiast ilmast sellise noa, nagu pildil, siis võib selle mulle kinkida. Ja sellisest silmastamisnoast ka üldse ei ütleks ära! Avastasin, et Sandvik noad on nüüd Bahco nime all. Kas kvaliteet on ikka sama? Fiskars jms ei kannata küll mingit kriitikat enam. Masstootmine teeb oma töö.

Bahco kataloog PDFina on siin. Ja teleskooplõikureid teevad kõige geniaalsemalt jaapanlased ARS corporationist.

Väärtustest

Lõikasin täna tööl olles ühelt puult kaks oksa, kuna nende külge oli kinnitunud hunnik kileribasid. Arvatavasti olid need olnud seal juba mitu aastat. Oksad ise olid korralikud, mitte eriti suured. Auku ka ei jäänud kusagile võrasse. Muidugi oleks võinud ju näha meeletut vaeva ja kileni jõudes see lahti harutada. Aga isegi mu neljameetrine käepikendus ulatus sinnani vaevaliselt. Mõtlesin siis, et vat kui huvitav: poleks seda tobedat kilet, poleks ka oksalõikust. Kas oksale kinnitunud praht vähendab oksa väärtust? Kas inimesele kinnitunud praht vähendab inimese väärtust?

Pärt

Sattusin juhuslikult Tallinna Raamatutrükikoja kodulehele sobrama ja leidsin sealt nende promovideo, mis on lausa superhea. Väga hea kaameratöö, graafika, muusikavalik ja muidugi müstilised masinad. Miks nad seda kusagil ei näita? Vaataksin hea meelega sellist reklaami telekast. Muidugi, mul ei ole ju telekat.
Või kui palju raha sellise video tegemine üldse nõuab? Miks teistel toredatel firmadel nii toredaid videoid ei ole? Või mõnel koolil näiteks?

Video ise siin.

Olen nende hoonest, mis kohe esimeste kaadrite ajal ka nähtavale ilmub, mitu korda möödunud. Ja juba siis küsisin endalt, et kuidas nemad on osanud hoida maja arhitektuuri - ei ole seal inetuid kastreklaame, plastaknaid ega krohvipaikasid. Kuigi majas on asutusi päris mitmeid, nagu ukse kõrvalt majajuhist paistab. Ja muidugi on nende haljastus ka hooldatud alati.

Seega tänud Tallinna Raamatutrükikojale.

Kiip - ABC