Arboreetum

Tallinn on võtnud ilmselt sihiks pakkuda mulle nüüd nii palju, kui ta pakkuda suudab. Üleeile ei tulnud maale sõidust miskit välja selle messikesekese pärast. Eile helistas mulle M, et lähme arhitektuurimuuseumisse. Läksimegi. Muidugi Rotermann on alati selline, et sealt ei saa enne kinnipanekut tulema. Seekord on siis peamiseks tõmbenumbriks kahe teise näituse kõrval Toomas Reinu suur suurnäitus. Pool saali on plaanimaterjal ja pool akvarellid. Nagu loomeinimestel ikka, mida vanemaks nad saavad, seda kirjumaks muutub nende looming. Tegelikult ei ole minu asi siin kriitikat teha, minge vaadake ise. Toomas Reinu hooneid on terve Eesti täis ja need kuuluvad kõik Eesti arhitektuuri tippklassi. Kuldne Kodu ja KEKi kompleks Pärnus olgu esimeseks näiteks. Sündmus on tõeliselt väga-väga hea. On trükitud ka ülipaks kataloog (polegi neil enne nii mahukat olnud!), aga see jäi ostmata hetkel üle jõu käiva hinna tõttu.

Peale Rotermanni oli pisike kohvik ja siis kontsert KUMUs. Järelkuulatav on kontsert siit.

Öösel kell kolm helises mul telefon. Vaatan - helistab naabrinaine. Võtan siis vastu ja ta teatab rahulikul häälel, et õues üks purjus meesterahvas peksab asutuse tööautot. Ja et ta aknast rääkimise peale ära ei lähe ja väidab, et see on tema auto. Kargasin püsti ja helistasin politseisse. Reageering oli väga kiire, patrull tuli kohale umbes nelja minutiga ja olukord lahenes. Õnneks ta midagi puruks peksta ei suutnud, vanad autod on ju tugevad. Mul oli muidugi saps sees, sest meetri kaugusel firma autost on mu isiklik. Aga kuna see on musta värvi, siis ta ehk ei märganudki seda. Vabanduseks ei öelnud ta midagi muud, kui et ta tahab ses autos magada.

Mul on ärkamisega üks loll lugu. Kui mind äratatakse sügava une faasis, siis ma ärkan nagu oleks lennukatastroof või midagi muud sellist - süda peksleb nii kuis jaksab ja midagi aru ei saa mis toimub. Ja kui püüad rahuneda, siis võtab see jube kaua aega. Seekord oli ka nii. Sain voodisse tagasi pool neli ja lootsin kohe magama jääda. Tühjagi. Lugesin siis raamatut, seekord luuletusi. Kella kuueni.

Oi ma olen nii kultuurne seekord olnud. Nüüd tuleb vist jälle paus.