Ööelanik

Viimasel ajal on midagi sassis täiega. Enamasti kulgeb mu päevaplaan selliselt: kella seitsmest ärkan, kaheksaks tööle, neljapaiku koju. Kuni siiani on nagu tööinimese elu ikka. Kusagil kella kuuest aga tegib moment, kus mind haaravad tumedad jõud ja ma langen sügavasse unne. Kuna oma voodi on maailma parim paik (eriti kui see on veel lai voodi), siis ei suuda ma sellele jõule vastu panna. Ärkan kusagil üheksa paiku ja siis algab elu.

Tänase uinaku ajal helistati mulle kümme korda. Panen alati hääletu peale, et inimesed mind magamise ajal närvi ei ajaks. Kaks korda helistas naabrinaine, kes tahtis minu juurde dušši alla tulla, kolm korda helistas Soome praktikant, kes "minu juures praktiseeris" suvel ja viis korda vanaema, kes tahtis teada, kas ma lume all elus olen (ja sattus ilmselgelt paanikasse, kui ma esimesel korral ei vastanud).

Miks? Miks? Miks? Miks inimesed normaalsel ajal magada ei võiks?
Tere ööd!

Aga asjast ka. Tellisin endale välismaalt kasutatud raamatu (polnud seda varem teinud). Tegelikult on see raamat mul juba kuu aega öökapil (milleks on pappkast), kuid see on asutuse kogu oma ja tahan endale isiklikku. Ses raamatus on ägedad peatükid. Näiteks aiatööriistade ajalugu, kasvuhoonete ajalugu ja puuonnide ajalugu. Keskaegsed murupingid ja muu selline isuäratav kraam. Sellised peatükid, millest tänapäevased üliasjalikud inimesed mõteldagi enam ei oska. (Pidin kirjutama, et tänapäevased rahale orienteeritud inimesed, kuid siis jäi ära. Olen ju ise ka rahale orienteeritud - alles eelmises postituses kirjutasin).

0 kommentaari: