Pärt

Sattusin juhuslikult Tallinna Raamatutrükikoja kodulehele sobrama ja leidsin sealt nende promovideo, mis on lausa superhea. Väga hea kaameratöö, graafika, muusikavalik ja muidugi müstilised masinad. Miks nad seda kusagil ei näita? Vaataksin hea meelega sellist reklaami telekast. Muidugi, mul ei ole ju telekat.
Või kui palju raha sellise video tegemine üldse nõuab? Miks teistel toredatel firmadel nii toredaid videoid ei ole? Või mõnel koolil näiteks?

Video ise siin.

Olen nende hoonest, mis kohe esimeste kaadrite ajal ka nähtavale ilmub, mitu korda möödunud. Ja juba siis küsisin endalt, et kuidas nemad on osanud hoida maja arhitektuuri - ei ole seal inetuid kastreklaame, plastaknaid ega krohvipaikasid. Kuigi majas on asutusi päris mitmeid, nagu ukse kõrvalt majajuhist paistab. Ja muidugi on nende haljastus ka hooldatud alati.

Seega tänud Tallinna Raamatutrükikojale.

Kiip - ABC

Vaha vs vaha



Vahtisin pikemat aega vaha ja avastasin, et vahal ja vahal on ikka vahe. Kui kunstmaterjalist küünal tilgub (juhul kui ta üldse tilgub eksole) reeglina otsesuunas allapoole, siis mesilasvaha tilgub hoopis omi radu pidi. Vähemalt Läti mesilaste vaha.

Kas seda määrab aine sisestruktuur või miski muu?

Ilu võidukäik



Kas aednikud usuvad ikka veel ilu võidukäiku? Et headus võidab kurjuse, valgus pimeduse? Aednikud on vist mingid kergemeelsed inimesed. Kohati ei saa neist igatahes üldse aru. Või kuidas? Et lähen sähmin kastekannuga ja sõda lõpeb. Muide, sessamas pildinäppamise asendis halasin oma kaaslasele, et kaunid kastekannud on maailmast otsa lõppenud. Hiljem jõin linna peal oma elu kangeima kohvi, mis teatud häireid tekitas. Tänu teatud häiretele sattusin ostukohta, kust leidsin kauni kastekannu. Kaheliitrise, plekist, emailitud, tumesinise! Ja eemaldatava sõelaga!!!

Kohvik

Milline maja, mille alt sai parki jalutada.
Hea mälestus sest kõigest vaid alles jäi.

tba sildid


Uued suunavad sildid.


Vanad suunavad sildid.

Pean ütlema, et vanad sildid on igati ok, uued on aga k'''''''e!

Vahekord

Kiilassilm



Leidsin söömata jäänud suitsujuustusepikuviilult ükspäev kiilassilma. Ta ei lasknud end minust häirida ja tegutses saiaviilu kallal usinalt. Kõige enam meeldisid talle või ja juust. Sepikust eriti huvitatud ei olnud. Mulle tundus nii. Mu kõrge külaline laskis end igast küljest vaadelda ja fotografeerida. Hiljem kui sepikuviilu juurde naasesin, oli ta kuhugi kadunud.

Suvist ja õigetes toonides kiilassilma võib näha näiteks siin. Ta on hea loom (erinevalt mõnest meist) ja teeb kahjurite hävitamisega palju kasu. Seda küll vastsena, sest siis ta õgib lehetäisid jms kraami. Valmikuna läheb peale aga ainult nektar, õietolm jms magus ollus. Sellepärast ta siis roheline ongi. Kui talvitub, siis kaob roheline värv ära, jääb ainult pruun.

Kas ta äratas mu toas õitsev loogapaju?


Minu vanaisa rääkis loo, millest ta varem rääkinud ei olnud. Ta näitas mulle oma koolilõpumärki. Kooli lõpetas ta aastal 1947, mis oli täiesti punane aeg. Kuid kuna sel koolil oli ses kujus viimane aasta toimida, siis lasti märk valmistada, nagu vanasti - sinimustvalge lipuga. Eriliseks tegi asja see, et trikoloor oli kattevärviga kaetud, mille siis igaüks turvaliselt kodus maha kraapida võis.

Märk ise on väga kena glasuuriga. Pildilt see eriti välja ei paista.

Vot sellised vahvad julged inimesed olid!